Miks koguaeg hammaste kontrolli kutsutakse?
Hambaravis kehtib lihtne reegel – pigem karta kui kahetseda! Karta ei tuleks siinkohal mitte hambaarsti, nagu paljud teevad, vaid seda, et salakavalalt arenev haigus teid mingil hetkel hambutuks ei jätaks. Siit ka põhjus, miks regulaarne hambaarsti visiit on niivõrd oluline.
Hambaarst on koolitatud märkama esmaseid anomaaliaid, mis võivad tulevikus suuri ja kulukaid probleeme tekitada. Paljudel juhtudel aitab kiire raviga alustamine haiguse kulgu oluliselt leevendada, veel rohkematel juhtudel on võimalik haigus õigel ajal jaole saades sootuks ära hoida.
Mida regulaarse kontrolli käigus tehakse?
- Kõigepealt hindab hambaarst suu üldist olukorda.
- Hammastel kontrollitakse pragusid, kulumist, lagunemist ja vigaseid täidiseid.
- Hinnatakse igemete seisukorda – kas neil on tervislik värv ja kuju. Veritsevad igemed, näiteks, on kindel märk haigusest.
- Uuritakse, mis seisukorras on luu, põsed, keel, suulagi ning muud suuõõne osad – kas on turseid või teisi pinnamuutusi, mis võiksid viidata tärkavale haiguslikule seisundile.
- Vajadusel tehakse röntgeniülesvõte, et täpsemini hinnata hamba, luu ja igeme seisundit, ehk näha seda, mis on peidus pinna all.
- Patsiendile antakse täielik ülevaade tuvastatud probleemidest.
- Antakse soovitusi nähtunud probleemide lahendamiseks, nt ennetusmeetmed nagu fluoriidi kasutamine või hambakivi eemaldamine ja soodapesu.
- Antakse nõuanded toidu osas ja hammaste puhastamise õigete meetodite kohta.
- Nõustatakse kuidas seljatada halbu harjumusi, mis mõjuvad hammastele laastavalt.
Regulaarne kontroll tagab haiguste õigeaegse avastamise ja ravi ning aitab teil ennetada seisundeid, millede tähelepanuta jätmine hiljem väga kulukaks ja võib osutuda.
Hooletusse jäetud hambad võivad tekitada ka muid, fataalseid haigusseisundeid. Hoides korras oma hambad, kaitsete oma organismi ka muude tervisehädade eest.
Et saaksite kõrge eani olla energiline, säravalt naeratada ning murevabalt pähkleid nosida, on regulaarne hammaste kontroll hädavajalik!
Proteesimise ja implantatsiooni protsess
Proteesimine ja implantatsioon on protseduurid, mida ei tohi teha kergekäeliselt.
Tegemist on operatsiooniga ning see eeldab erinevaid professionaalseid eeluuringuid, patsiendi üldise tervisliku seisundi analüüsimist, täpset planeerimist ja nõuetekohast järelhooldust.
Milles seisneb implantatsiooni ja proteesimise protsess?
- Alustame diagnostikast – et teada milline ravimeetod on antud patsiendile parim tuleb teha täpsed uuringud.
- Kõigepealt hindab hambaarst suu üldist olukorda – kui palju on terveid hambaid, kui paljud hammastest suure tõenäosusega lähima paari aasta jooksul kasutuskõlbmatuks muutuvad, milline on luu olukord ja igemete tervislik seisund.
- Kindlasti on vajalik lõpliku hinnangu kujundamiseks 3D röntgenülesvõte ja optiline skaneerimine, mis näitavad ära probleemide tegeliku ulatuse ja annavad ülevaate millised meetodeid konkreetsel juhul kasutada on võimalik ja vajalik.
- Oluline on hinnata patsiendi terviseriske, mis võivad operatsiooni kulgu mõjutada (diabeet, südame-veresoonkonna haigused, onkoloogilised seisundid jms).
- Seejärel koostatakse raviplaan ja projekt – digitaalne plaan implantaatide positsioneerimiseks.
- Planeerimise etapis tehakse kõik vajalikud ettevalmistustööd, et operatsioon saaks kulgeda täpselt, kiirelt ja valutult.
- Implantaatide paigaldamise operatsioon toimub kohaliku tuimestusega ning ei erine patsiendi jaoks oluliselt teistest hambaravi protseduuridest. Lõualuusse paigaldatakse organismiga hästi kohanduv titaankruvi, millele omakorda kinnitatakse laboris valmistatud hambakroon.
- .„All on 4“ ja „All on 6“ proteesimise protseduurid tehakse üldnarkoosiga. Patsiendile paigaldatakse ühe vastuvõtu käigus nii vajalik arv implantaate kui ka ajutine protees. Protseduuri tulemusena on patsiendil kohe täielikult funktsioneerivad hambad.
- Operatsiooni järel tehakse taaskord röntgeniülesvõte et veenduda, et läbi viidud protseduurid on tehtud filigraanse täpsusega.
- Patsiendile antakse täpsed juhendid kuidas operatsioonijärgselt oma suu eest hoolitseda.
- Õige järelhooldus. Operatsiooni tulemused on püsivad ja tüsistusteta, kui patsient peab hoolikalt kinni talle järelhoolduseks antud juhistest.
- Ka peale operatsiooni on teie raviarst alati kättesaadaval lisanõustamiseks või lisaraviks, kui see vajalikuks osutub.
Ainult professionaalselt teostatud diagnostika, täpne planeerimine ning avatud koostöö patsiendi ja raviarsti vahel saab tagada operatsiooni õnnestumise.
Juhenditest lähtuv järelhooldus on ülioluline faktor tulemuste püsimisel ja operatsioonijärgsete komplikatsioonide vältimisel.