Implantaatide eripärad
Implantaatide valimisel on kindel soovitus – konsulteerige oma raviarstiga!
Raviplaan ja parimad meetodid sõltuvad konkreetse patsiendi ja juhtumi eripäradest.
Et te oleksite pädevam teile antavatest nõuannetest aru saama, toome välja mõned olulised nüansid erinevate implantaatide plusside ja miinuste kohta.
Üldiselt jaotatakse implantaadid ehk hamba kunstjuured pikkadeks, lühikesteks ja standardseteks. Implantaadid on valmistatud titaanist, mis on elusa organismiga väga hästi kohanduv materjal. Kehtib lihtne reegel – mida puhtam on titaan seda paremini kasvab ta luusse ja seda kauakestvam on tulemus.
Standardsed, keskmise pikkusega (11-12 mm) implantaadid on kõige sagedamini paigaldatavad implantaadid. Neil on lai kasutusspekter ning nad sobivad erineva asukohaga hammaste asendamiseks.
Esineb aga juhtumeid, kus n.ö. tavalisi implantaate kasutada ei ole võimalik või annavad pikemad või lühemad implantaadid oluliselt parema tulemuse.
Lühikese juurega implantaadid
(lühemad kui 8 mm) on kasutusel mitmete ebastandardsete olukordade lahendamisel kui klassikalise pikkusega implantaate ei ole võimalik paigaldada.
Mis on lühikese juurega implantaadi puhul oluline:
* Implantaadi pikkus ja laius peavad olema sobivad – lühikeste ja õhukeste implantaatide purunemisoht on suur, seetõttu on ultralühikeste implantaatide minimaalne soovitatav paksus 4–5 millimeetrit.
* Lühikesed implantaadid peavad parema luuga haakumise tagamiseks olema moodsa ja kõrgtehnoloogilise SLA tüüpi pinnaga, mis aitab paranemisprotsessi kiirendada.
* Kooniline kuju ja spetsiaalse struktuuriga meditsiiniline niit – need kaks koos kasutatuna tagavad implantaadi hea esmase stabiilsuse.
Lühikesi implantaate kasutatakse vaid tagumiste hammaste taastamiseks ja ainult olukordades, kus pikemate titaanjuurte paigaldamine pole võimalik.
Ülemise lõualuu närimishammaste asemele pannakse lühikesed implantaadid juhul, kui luukoest on puudus ja/või siinusetõstmist pole võimalik teostada kas anatoomiliste eripärade tõttu või rahaliste tegurite mõjul (siinuse tõstmine on üsna kallis protseduur).
Alalõuale paigaldatakse lühikesed implantaadid tavaliselt luukoe defitsiidi korral juhul, kui luu kasvatamine pole võimalik.
Paljud närvid ja veresooned koondunud alalõua külgmisse ossa – kui on oht neid operatsiooni käigus kahjustada, võib arst soovitada lühikese implantaadi paigaldamist.
Veel paarkümmend aastat tagasi kaheldi lühikeste implantaatide asjakohasuses. Arvati, et need ei võimalda närimiskoormusel õigesti jaotuda ning osteointegratsioon, ehk juure luuga kokku kasvamine jääb puudulikuks.
1991. aastal tõestas aga dr Lami oma uuringutega, et tegelikult jaotub kogu koormus titaanjuure esimese 6 millimeetri peale ning närimisfunktsiooni mõttes ei ole implantaadi pikkusel olulist rolli.
Lühikeste implantaatide kasutusala on siiski väga piiratud, nendega ei ole paljudel juhtudel võimalik optimaalseid tulemusi saavutada, kuid teatud puhkudel on nad soovitud tulemuse saavutamiseks hädavajalikud.
Pika juurega implantaadid
Pika juurega implantaat (14-15mm) osutub hädavajalikuks, kui suu olukord on väga kehv, luukude on vähe ning taastada on vaja praktiliselt kogu hambumus (parodontoos, adentia jm näidustused).
Sageli osutub pikkade implantaatide kasutamine sellistel puhkudel ainuvõimalikuks hambumuse taastamise meetodiks.
Pikk juur annab suurema stabiilsuse kui luud on vähe ja selle kasvatamine ei osutu võimalikuks:
– võimaldab proteesida ka juhul kui luukude on tugevalt taandunud
– võimaldab proteesida ka siis kui luu on muutunud hapraks või õhukeseks
– võimaldab uue(d) hamba(d) kindlalt fikseerida ilma, et kahjustataks alalõua närvipesasid või veresooni
– võimaldab ka täieliku adentia puhul proteesida ülalõua ilma ninaõõnt kahjustamata
– võimaldab proteesida kogu lõua vaid nelja implantaati kasutades
– juurdub kindlamini kui lühike implantaat
Miks kasutab „All on 4“ proteesimismeetod pikki implantaate?
Paljude juhtumite korral on patsient kaua elanud hammasteta või põeb parodontoosi – mõlemad juhud toovad endaga kaasa drastilise luukoe taandumise või õhenemise, mis omakorda tähendab, et tavalisel implantaadil on vähe pinda kinnitumiseks. Pika implantaadi paigaldamisega saab olla kindel, et tulemus on ka pikas perspektiivis püsiv.
Teine põhjus – kogu protees seisab vaid neljal implantaadil ning need peavad vastu pidama kogu närimiskoormuse. On ülioluline, et implantaadid oleksid kindlalt kinnitunud ja pikk implantaat on paremini fikseeritud kui lühike.
Mida veel jälgida implantaatide valimisel?
Implantaadisüsteemi valimisel on oluline punkt implantaadi ja abutamendi ühenduse tüüp (kuidas protees ja implantaat omavahel kinnitatud on) – sellest sõltub kui kaua implantaat kestab ja kui lihtne või keerukas on proteese kohendada või parandada.
Mõistlik oleks eelistada kruvikinnitusega süsteeme, mida on lihtne vajaduse korral eemaldada.
____________
Nagu näha on erineva juurepikkusega implantaatidel erinev sihtotstarve. Ei saa väita, et üks on parem kui teine – iga meditsiiniline juhtum on erinev ning see, millist implantaati on otstarbekas kasutada, sõltub patsiendi biofüüsilistest eripäradest ja lahendamist vajavast olukorrast.
Parim nõuandja ja soovitaja on teie raviarst!
Broneerige aeg vastuvõtule ja saage teada milline implantaat, protees või implantaadisüsteem just teie jaoks parim lahendus on!